Ülesanne

minu aamh.. k0era nimy 0n aamh.. mury . mury hihii 0n wii22 aaztan22 , ta 0n kammoon wäga zõbralik ja mänguhimulinee :D . icic mull22 meeldib temaga k00z aega w22ta ja jalutada aamh.. . muril22 m22ldib weeö aut0ga maal22 zõita :D:D:D:D:D:D , (6) z2zt maal zaab ta wabalt j00zta k00z t2izt22 l00mad2ga kammoon . :D:D:D:D:D:D






1.Muutis teksti slängiks.
Enne oli kirjakeele vormis . 
Juurde tuli üleliigseid sõnu , tähti . nt. Kamoon , icic , hihih , wee jne.. Kirjakeeles neid ei esine.  



2.Kasutan slänge see erineb kirjakeelest , sest see on vabam . nt. Tere! = Jouu :D:D :)



3.Kirjakeeles peavad olema komad , tähed kõik õiged, kuid slängis on vabam ja nt.komad , kirjavead pole nii tähtsad .

Släng ja kirjakeel

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla . Nii tore on sooja ja valgesse tuppa tulla .Sünnipäeva pidu toimub köögis , sest seal on kõige õudsam . Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad , kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli . Puukastil istus Hr.Nilson , kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi , ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäeva peole kutsutud . Sünnipäevakingid olid üle antud , tuli aeg lauda istuda . Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid . Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad , aga Pipi kinnitas , et sellised koogid olid hiinas .Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega .Kõik pidid istuma . Kooki süües teatas ta , et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suveks Hiinasse .

Lisaülesanne Kadri

Rahvakalender 2

Mina sain mängus 52%  , ning mängisin üksi

Rahvakalender 3

1.Kõiki rahvakalendri tähtpäevi kirjutatakse väikse algustähega .


2.Kadripäev on 25.novembril .


3.Kadripäev lõpetas naiste välistööd .


4.Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud .


5.Kadrid kandsid valgeid rõivaid . (sallid, kübarad , kindad jne.. )


6.Kadripäev on saanud nime Katariina järgi .


7.Kadrittt on riietest tehtud nukk .


8.Kadrid palusid sisse lauluga .


9.Kadrid laulsid , tantsisisd  , viskasid vilja või pritsisid vett .


10 .Kadrid soovisid pererahvale karjaõnne , viljaõnne , titteõnne jne..


11.Kadripäeval oli keelatud kõik viljaga seostuv  , ketramine , kudumine. Ei tohtinud nt. lambaid niita .


12.Kadripulm oli pidu , kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku . Keedeti kogutud kraamist toitu , tavaliselt oli pillimees kohal , nii et sai ka tantsida .


13."Laske sisse kadrisandid " .

Ülesanne 2

    1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
Poogen, poogna, poognat.
    2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
    3. Korsten - Tüüpsõna  8,(õpik)  38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
    4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis aldise aldist
    5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
    6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
    7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
    8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma) teotama, toeotada, teotan.

Õigekiri

  varrukas,

kanarbik,

  apelsin,

mandariin,

  krokodill,

president,

  röntgen,

anekdoot,

  detektiiv,

arhitekt,

  brikett,

taburet,

  kotlet,

pankrot,

  garaaž,

garderoob,

  psühholoogia,

draama,

  kandidaat,

kompvek,

  traagiline,

hubane,

  kiirkäija,

minia,

  treial,

revulutsioon,

  materjal,

linnlane,

  professor,

režisöör,

  vargsi,

müüja,

  finish.

1. Tädi kinkis mulle maitsva kompveki.

2. Koolis õpetab arukas professor.

3. See on traagiline õnnetus .

4. Tema on minu ema minia.

5. Isa varrukas määrdus . 

6. Meie sugulastel omn parkrot käes . 

7.See oli väga naljakas anekdoot.

8.Mandariin oli väga maitsev.

9.Toidupoes oli tore müüja.

10.Tuba oli väga hubane.

Luuletus

Üks kahvatu tüdruk kõndis üle lumise satendava välja,

tee oli pime ja hämar , mis peegeldus pimedatest varjudest.

Tüdruku punased põsed punatasid ja tema pruunid silmad peegeldasid jõge.

Jõgi oli paksu lume all ja sätendas sinakat kuud ,

Tüdruk heitis pikali ja vajus unne , kui hommikul saabus näitas päike tüdrukule koduteed .

Luulekujundid

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab  , lahkub, puud oigavad.

Hunt ja koer

Hunt oli kiire, ning, tugev ja jooksis väga kiiresti. Koer, kes tahtis olla hundi moodi. , oli hundi peale väga kade . Ta tahtis olla sama tugev ja kiire nagu hunt. Koer tegi kõik selle jaoks, et olla hundi moodi. Kuid ühel päeval juhtus hundiga midagi kohutavat ning koer muutis oma arvamust . Tol päeval tuli üks jahimees , kes jahtis hunti  , ning sai hundi saagiks . Sellest ajast peale ei taha olla enam koer hundi moodi olla , sest teab milline on hundi tegelik olemus .