1.Ei olnud ühtegi viga .
2.Ei olnud ühtegi viga .
teisipäev, 14. detsember 2010
teisipäev, 7. detsember 2010
Kõnekäänud
1.keelt peksma - astu või keele peale
2.keele viib kurku , viib keele alla , keele vesti peal , pipart sulle keele peale , terava keelega , nuta kasvõi vene keeles , keele vesti peal ,keelemees , keelekaste , suu kaudu sittale minema , pehme keelaga .
3. Pildid : Polnud joonistamis programmi arvutis .
2.keele viib kurku , viib keele alla , keele vesti peal , pipart sulle keele peale , terava keelega , nuta kasvõi vene keeles , keele vesti peal ,keelemees , keelekaste , suu kaudu sittale minema , pehme keelaga .
3. Pildid : Polnud joonistamis programmi arvutis .
sünonüümid
Sain 18 20-st
Lapsed kõõrutasid üheskoos .
Isa põõnas sügavalt.
Tüdruk lippas kooli .
Vanatädi puhus oma lastelastest palju .
Õpetaja sirgeldas tahvlile.
Poisisd punusid poodi .
Maarika lidus ema juurde
Memmed pajatasid omavahel .
Klass seletas oma vaheajast .
Koor kõõrutas imehästi .
Lapsed kõõrutasid üheskoos .
Isa põõnas sügavalt.
Tüdruk lippas kooli .
Vanatädi puhus oma lastelastest palju .
Õpetaja sirgeldas tahvlile.
Poisisd punusid poodi .
Maarika lidus ema juurde
Memmed pajatasid omavahel .
Klass seletas oma vaheajast .
Koor kõõrutas imehästi .
Kohanimede õigekiri
Kohanimed : 1 harjutus
Sain 80%
Vead:
Tüdruk läks Hirveparki koos oma koeraga .
Isa läks külastama Kihnu saart .
Kohanimed : 2 harjutus
Sain 85%
Vead :
Vanaküla
Valgevene
Venelased elavad Valgevenes.
Mari vanaema elab Vanakülas .
Kaashäälikuühendi õigekiri : 1 harjutus
Sain 100 %
2harjutus :
Sain 100%
3harjutus :
Sain 60%
Vead:Koralllane
Ookeani põhi oli koralllne .
4 harjutus :
Sain 100%
5 harjutus :
Sain 100%
6 harjutus :
Sain 100%
Sain 80%
Vead:
Nime esiosa iseseisva kohanimena ei esine: | Lasnamägi, Hirvepark, Tütarsaar |
Nime esiosa on iseseisev kohanimi: | Balkani poolsaar, Kihnu saar, Pärnu jõgi |
Isa läks külastama Kihnu saart .
Kohanimed : 2 harjutus
Sain 85%
Vead :
Vanaküla
Valgevene
Venelased elavad Valgevenes.
Mari vanaema elab Vanakülas .
Kaashäälikuühendi õigekiri : 1 harjutus
Sain 100 %
2harjutus :
Sain 100%
3harjutus :
Sain 60%
Vead:Koralllane
Ookeani põhi oli koralllne .
4 harjutus :
Sain 100%
5 harjutus :
Sain 100%
6 harjutus :
Sain 100%
teisipäev, 30. november 2010
Ülesanne
minu aamh.. k0era nimy 0n aamh.. mury . mury hihii 0n wii22 aaztan22 , ta 0n kammoon wäga zõbralik ja mänguhimulinee :D . icic mull22 meeldib temaga k00z aega w22ta ja jalutada aamh.. . muril22 m22ldib weeö aut0ga maal22 zõita :D:D:D:D:D:D , (6) z2zt maal zaab ta wabalt j00zta k00z t2izt22 l00mad2ga kammoon . :D:D:D:D:D:D
1.Muutis teksti slängiks.
Enne oli kirjakeele vormis .
Juurde tuli üleliigseid sõnu , tähti . nt. Kamoon , icic , hihih , wee jne.. Kirjakeeles neid ei esine.
2.Kasutan slänge see erineb kirjakeelest , sest see on vabam . nt. Tere! = Jouu :D:D :)
3.Kirjakeeles peavad olema komad , tähed kõik õiged, kuid slängis on vabam ja nt.komad , kirjavead pole nii tähtsad .
1.Muutis teksti slängiks.
Enne oli kirjakeele vormis .
Juurde tuli üleliigseid sõnu , tähti . nt. Kamoon , icic , hihih , wee jne.. Kirjakeeles neid ei esine.
2.Kasutan slänge see erineb kirjakeelest , sest see on vabam . nt. Tere! = Jouu :D:D :)
3.Kirjakeeles peavad olema komad , tähed kõik õiged, kuid slängis on vabam ja nt.komad , kirjavead pole nii tähtsad .
Släng ja kirjakeel
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla . Nii tore on sooja ja valgesse tuppa tulla .Sünnipäeva pidu toimub köögis , sest seal on kõige õudsam . Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad , kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli . Puukastil istus Hr.Nilson , kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi , ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäeva peole kutsutud . Sünnipäevakingid olid üle antud , tuli aeg lauda istuda . Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid . Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad , aga Pipi kinnitas , et sellised koogid olid hiinas .Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega .Kõik pidid istuma . Kooki süües teatas ta , et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suveks Hiinasse .
teisipäev, 23. november 2010
Rahvakalender 3
1.Kõiki rahvakalendri tähtpäevi kirjutatakse väikse algustähega .
2.Kadripäev on 25.novembril .
3.Kadripäev lõpetas naiste välistööd .
4.Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud .
5.Kadrid kandsid valgeid rõivaid . (sallid, kübarad , kindad jne.. )
6.Kadripäev on saanud nime Katariina järgi .
7.Kadrittt on riietest tehtud nukk .
8.Kadrid palusid sisse lauluga .
9.Kadrid laulsid , tantsisisd , viskasid vilja või pritsisid vett .
10 .Kadrid soovisid pererahvale karjaõnne , viljaõnne , titteõnne jne..
11.Kadripäeval oli keelatud kõik viljaga seostuv , ketramine , kudumine. Ei tohtinud nt. lambaid niita .
12.Kadripulm oli pidu , kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku . Keedeti kogutud kraamist toitu , tavaliselt oli pillimees kohal , nii et sai ka tantsida .
13."Laske sisse kadrisandid " .
2.Kadripäev on 25.novembril .
3.Kadripäev lõpetas naiste välistööd .
4.Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud .
5.Kadrid kandsid valgeid rõivaid . (sallid, kübarad , kindad jne.. )
6.Kadripäev on saanud nime Katariina järgi .
7.Kadrittt on riietest tehtud nukk .
8.Kadrid palusid sisse lauluga .
9.Kadrid laulsid , tantsisisd , viskasid vilja või pritsisid vett .
10 .Kadrid soovisid pererahvale karjaõnne , viljaõnne , titteõnne jne..
11.Kadripäeval oli keelatud kõik viljaga seostuv , ketramine , kudumine. Ei tohtinud nt. lambaid niita .
12.Kadripulm oli pidu , kus valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku . Keedeti kogutud kraamist toitu , tavaliselt oli pillimees kohal , nii et sai ka tantsida .
13."Laske sisse kadrisandid " .
teisipäev, 16. november 2010
Ülesanne 2
1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8,(õpik) 38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma) teotama, toeotada, teotan.
Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
Õudne, õudse, õudset
3. Korsten - Tüüpsõna 8,(õpik) 38 (aken)
Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat
4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
Aldis aldise aldist
5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Needma, nean, needsin
6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
Vaaritama, vaaritada, vaaritan.
7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
Teada, tean, teatakse.
8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma) teotama, toeotada, teotan.
Õigekiri
varrukas,
kanarbik,
apelsin,
mandariin,
krokodill,
president,
röntgen,
anekdoot,
detektiiv,
arhitekt,
brikett,
taburet,
kotlet,
pankrot,
garaaž,
garderoob,
psühholoogia,
draama,
kandidaat,
kompvek,
traagiline,
hubane,
kiirkäija,
minia,
treial,
revulutsioon,
materjal,
linnlane,
professor,
režisöör,
vargsi,
müüja,
finish.
1. Tädi kinkis mulle maitsva kompveki.
2. Koolis õpetab arukas professor.
3. See on traagiline õnnetus .
4. Tema on minu ema minia.
5. Isa varrukas määrdus .
6. Meie sugulastel omn parkrot käes .
7.See oli väga naljakas anekdoot.
8.Mandariin oli väga maitsev.
9.Toidupoes oli tore müüja.
10.Tuba oli väga hubane.
teisipäev, 2. november 2010
Luuletus
Üks kahvatu tüdruk kõndis üle lumise satendava välja,
tee oli pime ja hämar , mis peegeldus pimedatest varjudest.
Tüdruku punased põsed punatasid ja tema pruunid silmad peegeldasid jõge.
Jõgi oli paksu lume all ja sätendas sinakat kuud ,
Tüdruk heitis pikali ja vajus unne , kui hommikul saabus näitas päike tüdrukule koduteed .
Luulekujundid
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab , lahkub, puud oigavad.
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tiht tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, sööstab, laastab, piitsutab, väsib, põlvitab , lahkub, puud oigavad.
esmaspäev, 1. november 2010
Hunt ja koer
Hunt oli kiire, ning, tugev ja jooksis väga kiiresti. Koer, kes tahtis olla hundi moodi. , oli hundi peale väga kade . Ta tahtis olla sama tugev ja kiire nagu hunt. Koer tegi kõik selle jaoks, et olla hundi moodi. Kuid ühel päeval juhtus hundiga midagi kohutavat ning koer muutis oma arvamust . Tol päeval tuli üks jahimees , kes jahtis hunti , ning sai hundi saagiks . Sellest ajast peale ei taha olla enam koer hundi moodi olla , sest teab milline on hundi tegelik olemus .
teisipäev, 19. oktoober 2010
kolmapäev, 13. oktoober 2010
sünonüümid
vaene - varatu
roheline - rohukarva
laps -inimmaim
jooksma - liduma
julge -kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik - riskantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis -kujutlus
roheline - rohukarva
laps -inimmaim
jooksma - liduma
julge -kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik - riskantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis -kujutlus
teisipäev, 12. oktoober 2010
teisipäev, 28. september 2010
sõnapilv
vaene - varatu
roheline - rohukarva
laps - suguvili
jooksma - punuma
julge -kartmatu
õpilane - koolilaps
sööma - kõhtu täitma
ohtlik - riskantne
meeldima - meeltmööda
väljamõeldis -kujutlus
Elas kord üks suguvili tema nimi oli Mart .Mart oli tubli ja väga kiire punuja ning tark koolilaps , Mart oli kartmatu ja kõigile meeltmööda. Ta mõltles ja kujutles , et on riskantne rohukarva keebiga superkangelane , kes jookseb väga kiiresti , kuid seda ta polnud . Mart jättis oma ettekujutused ühele poole ja liikus edasi .
reede, 17. september 2010
laupäev, 11. september 2010
Minu suvi
Räägin teile natuke nüüd oma suve elamustest . Minu suvi oli täis elamusi , kogemusi ning positiivsust . Suve alguses veetsin ma oma aega rannas üksi, meremeloodiat kuulates ja seda kuldset liiva vaadeldes . Korjasin merekarpe oma mereääsetesse kogudesse . Nädala pärast seda suunasin ma oma vaistu Saaremaale , kui ma Saaremaale jõudsin läksin ma rutates randa merekarpe ostima . Mõtlesin , et leian Saaremalt eriti eksootilisi merekarpe . See oli ka tõsi , leidsin värvilisust ja head aurat igast karbist . Olin koos oma vennaga , kes on loodususele lähedane . Ta toitub ja elab väga looduslikut . Tunnen end temaga väga avatuna ja õnnelikuna .Mu vend toob minusse head aurat , mida ma soovin kõigile jagada . Käisime koos joogas , kus ma leidsin oma hinge vabaduse . See on , kui uus värav minu jaoks . See tunne mida kogesin oli ahvatlevalt inimlik. Järgmine päev , kui üles ärkasin , tundsin ennast , kui uue inimesena. Järgmine kuu helistas mulle mu sõber ja ütles , et tahab minuga kokku saada . See oli üks vahva uudis , läksin tagasi Tallinna ja olin seal umbes kuu aega. Veetsime koos aega ja meil oli väga tore . Ujusime rannas ja tegime koos põveaid asju. Mõtlesime , et me võiks minna koos Saaremaale . Läksime sinna ja saime palju sõpru . Tegime koos asju mõeldes , et me ei saa seda kunagi teha . Läskime poodi ja vaatsime , et võiks midagi lahedat teha . Ostime mune ja loopisme nendega üksteist . See oli väga naljakas ja lahe. Olime koos üleni munadega ja inimesed vaatasid mis meil viga on . Tegime iga päev igasuguseid ekstreemsuseid . Ronisime Saaremaa , kõrgete tippude otsas.Ja veetsime mõnusasti aega . Minu sõpradeks olid : Lulla , Brenda , Karru , Põnn , Tony , Den , Krissu , Eva , Den , Laur ja teisigi . Käisime rula väljakul ehk skates . Olime seal niisama . Hiljem tulin ma oma sõpradega Tallinnasse tagasi. Ja olin kodus paar päeva enne , kui kool hakkas. Läksin ja vaatasin veelkord oma merekarbi kogu üle . Ja leidsin vaatepildi , kõik oli läinud. Nägin , kuidas minu viimne lemmik mustriga merekarp minu silme eest läbi käis , kajaks oli selle viimse merekarbi ära viinud ja nii ka kõik teised . See oli muserdav , sest olin neid pool oma suvest korjanud , aga minu järgmine suve eesmärk on korjata jälle sama palju merekarpe. Üldiselt oli mu suvi täis põnevust ja nautmust. Sooviksin sellist suve järgmine kordgi.
teisipäev, 7. september 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)